Nimesilt sinu koera nime ja sinu telefoninumbriga. Iga sildi prindin, värvin käsitsi ja valan vaiguga üle siin, Lätis.

Vaja on üks kord. Sel korral aga väga

Enamiku ajast silt lihtsalt ripub kaelarihma küljes ega tee midagi. Ja siis tuleb see päev: lahti jäänud värav, äike, jänes üle põllu. Koer on läinud, ja ainus, mis nüüd loeb, on see, kas inimene, kes ta leiab, suudab sinu numbrit lugeda.

Just seepärast on tähed siin kõrgendatud ja värvitud, mitte graveeritud. Metalli graveering kulub ajaga ära ja täitub mustusega — ja muutub loetamatuks just siis, kui sellest midagi sõltub. Need tähed on pinnast kõrgemal ja valatud läbipaistva vaigu alla, seetõttu jäävad nad sinna, kus nad on.

Koer ei kuule seda

Metallsildid klõbisevad. Terve päeva, iga sammu juures — mööda maja, öösiti, söögikausi ääres. Osa koeri harjub sellega, osa mitte, ja osa omanikke võtab selle lihtsalt ära, sest ei jaksa enam kuulata. Ja siis pole sellest enam mingit kasu.

See silt on plastikust, vaigust kattega. Kerge ja vaikne, seepärast jääb kaelarihma külge ka kodus. Ja see ei roosteta — võid sellega vette minna ja unustada, et see olemas on.

Nimi kõigile. Number ainult sellele, kes seda vajab

Ühel poolel koera nimi eredates värvitähtedes — seda saab lugeda igaüks, ja nii ongi mõeldud.

Teisel poolel sinu telefoninumber, must mustal. Selle tegin meelega. Numbrit ei saa lugeda kaugelt ega fotodelt — võid panna koera pilte internetti nii palju kui tahad, sinu numbrit seal ei ole.

Aga inimesele, kes sinu koera leidis ja hoiab silti käes, on numbrid täiesti selged. Need on suured, reljeefsed ja läikivad matil taustal — pööra valguse poole ja need tulevad ise välja.

Kui tahad midagi muud — teist teksti, teist värvikombinatsiooni — kirjuta mulle.

Sobib kõige külge

Nimesildi saab kinnitada iga kaelarihma või rakmete külge.