Kujuta ette klassikalist vaatepilti: avad kodukse ja sind tervitab kaos. Võib-olla on see "polstri-lumesadu" plahvatanud diivanipadjast või sinu lemmikkingad, mis on muutunud vormituks nahamassiks. Ja seal ta istub – sinu koer. Kõrvad vastu pead, saba jalge vahel, pilk suunatud kõrvale....

Iga päev helistab mulle vähemalt kolm või neli inimest sama looga. Koer on juba kuid kodus, kõik muu toimib, käsklused töötavad, jalutuskäigud toimuvad, aga oma asju tahab ta ajada ainult toas. Õues ta ainult nuusutab posti ja siis kodus teeb...

Uue kutsika võtmine on peaaegu nagu lapse sünd – suur sündmus, täis uusi väljakutseid. Ja tead mis? Pärast vaiksemat perioodi näen taas, et inimesed valivad endale aktiivselt neljajalgseid sõpru. See on fantastiline! Kuid on üks teema, mida kuulen üha sagedamini...