Jälle on käes see aeg aastas. Paar nädalat vana-aastaõhtuni, poodides on ilutulestiku kastid juba virnas, ja mina hakkan valmistuma detsembri teise poole telefonikõnede laineks. Teema on alati sama, koer ja ilutulestik, ja omanik, kes siiani arvas, et kõik on korras.

Kui sa seisad praegu parketil oleva lombi kohal ja mõtled, kas su kutsikas üldse kunagi ära õpib — hinga sisse. See, mida sa läbi elad, ei ole sinu vigade tagajärg ega ka märk sellest, et koer on "kangekaelne". See on lihtsalt normaalne osa kutsika arengust. Küsimus ei ole selles, kas koer õpib väljas käima, vaid kui kiiresti ja kui suure stressiga — nii sinu kui ka tema jaoks.